aia ajalugu

                   Kuidas sündisid põllud

0a47c296-bde0-4c73-8b46-3b76d5191ec7 (image/jpg)

                Esimesena hakkati kasvatama

Esimesena hakkati kasvatama teraviljadest nisu ja otra. Hiljem arenes aga nisupõldudel umbrohuna kasvanud rukkis.

c660e1de-8319-44f9-9a1c-eba22e1c8956 (image/jpg)

                Alepõld kurnati kiiresti välja

Algul raiuti paraja suurusega maatükilt kõik puud maha. Neil lasti kuivada ja seejärel need põletati.Paljaks põlenud tuhasele maale külvatud teravili või naeris.Niiviisi sündinud põldu nimetatakse alepõlluks.

Mõne aasta pärast jäi aga saak väikeseks, sest toitaineid jäi mullas väheks.Põllult saaki koristades viidi sealt ära ka palju taimede toitaineid.Iga aastaga hakkas põllul kasvama ka üha rohkem umbrohtu.

                             Põlispõllud

Aja jookusl hakti põldudele vedama sõnnikut. Põlispõlde oli võimalik rajada alles siis, kui majapidamises oli rohkem koduloomi.Põldude kündmiseks ja äestamiseks oli vaja härgi ja hobuseid.Nende kui ka teiste koduloomade sõnnikuga oli võimalik põlllud ära väetada.

                           Viljavaheldus

Kui ühed ja samad põllutaimed kasvavad liiga kaua sama koha peal, siis muld väsib ära.Põllul suurened ka kahjurite, taimehaiguste tekitajate ja umbrohtude hulk. Igal taimerühmal on just selle omased haigused ja kahjurid.Enamik põllukultuure vaid võtab mullast toitaineid, kuid on ka selliseid, mis mulda hoopis rikastab. Need on näiteks mitmesugused liblikõielised: ristikud, hernes, põlduba jne.