Eesti keele allkeeled

Attachments:

• Eesti keele allkeeled

1. Kirjakeel

   Annotations:

   • Ühtlustatud ja normitud keelekuju. Kirjakeele normi aluseks on ÕS (Õigekeelsussõnaraamat)
2. Släng

   Annotations:

   • Heal lapsel mitu nime! Slängi nimetatakse veel argoo või žargoon.
   • Släng on sotsiaalse rühma (grupi) kõnekeele osa.
3. Kõnekeel

   Annotations:

   • Kõnekeel ehk argikeel on keel, mida iga päev kasutame. Kirjakeelega võrreldes on see vabam ja lõdvemate normidega.
4. Murdekeel

   Annotations:

   • Murre on eri paigus kõneldav keelekuju.
   • Murded erinevad kirjakeelest oma häälikukoosseisu muutmise sõnavara ja lausestuse poolest.
   1. põhjaeesti murded
      1. saarte murre
      2. läänemurre
      3. keskmurre
      4. idamurre
   2. lõunaeesti murded
      1. Mulgi murre
      2. Tartu murre
      3. Võru murre
   3. Kirde-Eesti rannikumurre
5. Ajakirjanduskeel

   Annotations:

   • Põhineb kirjakeelel, kuid kohandub sageli tarbija (lugeja) maitsele. Sellepärast on  meelelahutusmeedias sageli kasutusel ka släng ja argikeel.
6. Oskuskeel

   Annotations:

   • Erialade mõistestikud. Lähtub kirjakeele normist. Oskuskeele alla kuuluvad nt seaduskeel ja teaduskeel, sõjanduskeel, meditsiinikeel. Kui arenevad uued tegevusvaldkonnad, on vaja ka uusi oskussõnu, nt panganduses, infotehnoloogias.
7. Suuline keel

   Annotations:

   • Suuline keel on spontaansem ja loomulikum keelekuju kui kirjakeel. Sõnu lühendatakse (vä), kasutatakse lisasõnu (noh) ja häälitsusi (eee, ääää).
8. Kirjaliku vestluse keel

   Annotations:

   • Kirjaliku vestluse keelt kasutatakse suhtlusvõrgustikes.
9. Ilukirjanduskeel

   Annotations:

   • Ilukirjanduskeel on tavaliselt kujundlik ja vabam.
10. Viipekeel